Pühapäeval, peale rahulikku puhkuse päeva, naasesime umbsesse ülikooli hoonesse taas valmis väitlema. Ees ootas meid üks ettevalmistatud teema ning improvoor. Kuid veel enne seda saime järjekordselt istuda tund aega palavas auditooriumis ning pingsalt oodata, korraldajate otsust breigi laiendamise osas.
Probleem seisnes selles, et kolmanda ja neljanda vooru paaritust arvutades oli kõnelejapunktide lugemine tabis kergelt untsu läinud, mis tähendas paljude jaoks vale vastase vastu väitlemist. Seega otsustati peale lõpmatuid vaidlusi, et kõige optimaalsem viis kompenseerida nende vigade eest oleks laiendada breiki ning viia läbi täiskuuetesitkümnendikfinaalid, mis tähendab seda, et breigib 32 tiimi. Võimalus väidelda ennast 32 parima tiimi hulka ei tundunud ebarealistlik, seega motivatsioon oli laes.
Viiendas voorus jaatasime teemat “THBT major tourist destinations should significantly limit the number of tourists that can visit.” ei kellegi teise kui Serbia vastu. Ootused on kõrged: teema on lihtne, pool on hea, mitu kuud oleme saanud valmistuda, vastased ei tundu võitmatud ning enda meelest tegime piisavalt head tööd, et võit koju tuua. Seega võib ette kujutada tiimi pettumust, kui lahkusime voorust 2-1 kaotusega. Ei suutnud me murda välja sellest kurjast nõiaringist, milleks on hostriigile kaotamine.
Peale pettumust tekitavat väitlust ja kurba lõunasööki olime valmis vallutama. Kuuendas voorus ootas meid ees teema “This House would introduce a governmental basic income for all artists, rather than offering governmental fellowships and grants to certain artists upon application”, mida väitlesime jaatavalt poolelt Iisraeli vastu. Kõik sujus prepi ajal, kuni jõudis kätte väitlus ja pidime taas lahkuma valusa 3-0 kaotusega. Tervet tiimi pidi eemal hoidma igast sillast, kõrgest hoonest ning teravast objektist. Neli kaotust tegi väga haiget ning kuigi lootus sureb viimasena, siis meie jaoks oli see juba ammu läinud.
Peale paari tunnist lae vahtimist ja nukrutsemist pidime tunded alla suruma ja tuimalt ette võtma seitsmenda vooru kaasuse teemal “THS France’s exit from West-Africa”. Argumendid said ümber kirjutatud, kõned said poole lühemaks ja selgemaks lihvitud ja saime isegi infokillukese võrra targemaks see õhtu. Nimelt, kaasusele iluprotseduure tehes avastasime, et üllataval kombel, mitte keegi meist ei mõista ei majandust ega meie endi kirjutatud majandus argumenti, seega suur osa prepist kulus selle dešifreerimisele. Martin Küüsmaa kirjutatud majandusõpiku peatükist sai piffude arusaam majandusest (st Mirtel kirjutas häääästi lihtsate sõnadega selle asja ümber).
Mõned kuldsed tsitaadid sellest õhtust:
“Okei ma tean mida printing money tähendab. Mina prindiks juurde”- Arp
“Meie terve lähenemine on flawed aga seda ei saa enam muuta” - Arp
“Recurring budget deficits - noh esimesest ja kolmandast sõnast saan aru”- Mia
“Ma ei tea mida tähendab sõna ‘devaluation’” - Mia
“Ma ei saa aru, miks tax collection on keeruline” - Mia
No comments:
Post a Comment