No break, veetsime 3 tundi katusel

 Esmaspäev algas väga rahulikult. Turniiri tavaks saanud viivitusi ja edasilükkumisi ei olnud. Sõime hommikust, Richard luges veel ühe korra r7 kaasuse ette (See oli vooru päeva hommikul esimest korda ajas sees) ning läksimegi vooru väitlema.

R7 (This house supports Frances exit from West Africa) oli Macau vastu, me väitlesime eituse poolt. Meil vedas väitluses meeletult, sest meie laud oli otse konditsioneeri kõrval seega külm õhk puhus otse peale. Kuigi vastastel olid väga stiilsed kõned, oli meie materjal ning strateegia ikkagi parem ja saime 3-0 võidu. Macau treener ei olnud otsusega eriti nõus, ning küsis toolkohtunikult väga teravaid küsimusi, aga nii tema kui ka ülejäänud paneel olid oma otsuses kindlad. Selle võiduga murtsime oma 2 päevase kaotamis-seeria.
See võit tõstis loomulikult ka pingeid, sest kui me ka järgmise vooru võidaks, oleks meil breakimis võimalus.

Lõunasöögiks oli steak ja mais ning mitte midagi muud. Võeti tükk liha ja pandi peotäis maisi kõrvale, see oli üks parimaid toite, mis me võistluse jooksul saime. Kohalik pood oli ka oma varusid täiendanud ning tänu sellele oli neil taas spordijooke, mis eelnevatel päevadel, suure väitlejate massi tõttu, väljamüüdud olid. Kõhud täis, tujud head ja kehad elektrolüüte täis, suundusime  oma järgmist ning ka viimast vooru väitlema.

Seekord tekkis paarituse avaldamisega väike viivitus. Ootamise ajal jäi Richard lauale magame. Kui lõpuks avaldati vastased, siis nägime, et kohtume kaheksandas voorus Kenyaga. Kenya tiimiga on meil pikk ajalugu, nimelt olid nad esimene tiim, kelle vastu me see aasta sparrisime ning olid nad ka see tiim, kes rikkus ära meie šansid Nepali pre-wsdc turniiril breakida. Me eitasime teemat ‘’This House opposes attempts by the feminist movement to redefine traditionally feminine* roles and behaviours as empowering. *e.g. wearing makeup and heels, wanting to be a housewife, and so on.’’ Nii Arp kui ka Mia tähistasid. Arp, sest ei pidanud väitlema feminismi teemat ning Mia, sest sai väidelda feminismi teemat. Meie viimasel voorul oli ka sümboolne, sest toimus samas toas, kus olime võitnud Iirimaad esimesel päeval.

Väitlus ise ei olnud eriti hea. Ei mina (Richard), Mia ega Mirtel ei saanud vastaste kaasusest aru, nende kõige mõistetavam kõne  materjali osas oli neljas. Nad olid ka suhteliselt ebaviisakad, nimelt jalutas üks nende kõneleja lihtsalt toas ringi Mirtli kõne ajal ja lahkus ruumist, mis oli väga segav. Seega lahkusime toast nördinult kuna me pidasime ebameeldiva, materjali ja nüantsi vaese väitluse. Otsusega läks suhteliselt kaua aega, aga kui meid tuppa tagasi kutsuti siis olid hääled langenud meie kasuks 2-1, mis tegi tuju märgatavalt paremaks. Seega lõpetasime oma neljanda ning viimase väitluspäeva 2 võiduga. Martin märkis, et oleme vist ainus Eesti tiim ajaloos, kes on 2, 0, 0, 2 tulemuse saavutanud. Meil vist selline go big or go home mentaliteet iga päeva osas....

Pärast vooru suundusime kohaliku kaubanduskeskuse katusele, kus toimus break announce. Kuna katusel toitu ei pakutud, läksid osad tiimi liikmed kaubanduskeskusest toitu otsima. Mirtel ja Tommi said poest toitu, aga ei leidnud pärast üles lifti, mis viiks katusele. Arp ja Richard ei saanud toitu, aga see eest kasutades arbu noorkotka oskuseid, leidsid üles lifti. Kuna peakohtunike paneelil läks, nagu võistluse tavaks oli saanud, mitu tundi aega, et määrata, mis tiimid murduvad, saime me seal katusel tükk aega nautida väga valju muusikat. Kuna muud tegevust polnud, siis lõbustasid tiimiliikmed ennast tantsuga. Richard ja Arp läksid lõpuks isegi lava ette suure rahvamassi sekka tantsima. Arp tantsis lõpuks nii palju, et tema särk oli rohkem märg rätik, kui särk.
Kui lõpuks tantsud said tantsitud ja trummikile mõnusalt tambitud, oli aeg kuulutada välja murduvad tiimid.
tiim murdus 4 võidu, 12 häälega Iirimaa. Ka Eesti oli 4 võidu ja 12 häälepeal, aga kõnelejapunkte oli meil vähem. Kuigi olime murdumisele meeletult lähedal, siis kahjuks see ei õnnestunud. kuigi pettumus on suur, siis peame ka tunnistama, et andsime endast siiralt parima ning kogu tiim tegi terve nädala meeletult palju tööd, mis seal parata, kui kohtunikud on lollid või neil on Eestis mõni endine armastaja, kelle vastu on vannutud vihavaen.
Hotelli viiva bussisõidu ajal rääkis Martin Läti tiimile oma ajast nende kodumaal ning ka oma praegusest töökohast. Tänu oma muhedale olekule ning kenadele mälestustele Riiast, sai Martin oma firmale 2 uut klienti :) .