Kolmas päev oli meil tihe väitluspäev (ja ka algus Maku fanta-probleemile).
Hommikune väitlus oli meil India vastu. Improvooru teema oli: TH regrets the widespread belief that motherhood is a rewarding experience. Väitlus oli tasemelt väga hea (eriti olles pmst seda sama teemat just Suveakadeemias väidelnud → note: aitäh Vikki), ent kahjuks kaotasime 3:0. Ise lootsime paremat tulemust, aga Indial oli väga spetsiifiline developing countries fookus, mida kohtunikud kõik uskuma jäid (olles ise Nepalist, Sri Lankalt ja Malaisiast ehk kibestunult süüdistame nende bias’it).
Päeva teisest väitlusest ootasime väheke nõrgemat vastast lootes power pairing’u headusele, ent meie üllatuseks tuli meile vastaseks Iirimaa, kes oli tol hetkel tab’i tipus 3 võidu ja 9 ballotiga (perfektne tulemus!). Selgus, et tegu oli pull-up’iga, mille aluseks on eelnevate vastaste tugevus - meie puhul sai määravaks Ghana, kes ei tulnud kohale, ent oli 0 võiduga ikka osa tabist. Väitlesime teemal “THBT states should allow all non-citizen migrants workers to vote in local and national elections”. Võitsime 3:0!! Saime ka hästi lahedat tagasisidet Sloveenia kohtunikult (Vikki väitluspartner), kes rääkis väga elavalt, et me peaks olema argumetide ja ümberlükete tegemisel vähem laisad, ning et me ei peaks kunagi kartma vastast, isegi kui nad on native’id (seda tegi ta läbi illustreeriva näite Vikki kohta, kuidas olles ise nii lühike kui ta on, kõnnib ta alati ruumi sisse kahe meetri pikkusena).
Peatudes tõsisemal teemal: meie väiksel Markusel on tõeline sõltuvusprobleem. Nimelt kõigil päevadel, mis me siin oleme olnud, on ta ära joonud vähemalt kolm (3!) pudelit fantat. Fantata kukub Maku enesetunne masendusaadseks ja keegi ei suuda temaga ühes ruumis viibida.
Õhtul me otsustasime poodi minna, et Maku saaks fantat osta ja teised muid snäkke. Jõudsime 15 meetri kaugusele hotellist (pood asub 50 meetri kaugusel), aga järsku hakkas vihma sadama nagu oavarrest. Põgenesime väikese kioski räästa alla. Maku ostis kiirelt Fanta ära. Küll aga muutus torm üha tugevamaks ja pidime algse plaani hülgama. Jooksime hotelli tagasi ja saime seda tehes juuksed ka pestud.
Loodame, et Maku pere ja sõbrad ei pea Eestis väga tugevalt võõrutusnähtude käes kannatama. Me lubame, et teeme enda poolt kõik, et Makut võõrutada.
Kolmanda päeva õhtul oli ka kultuuride näitus - see oli vist kõigile uus kogemus, sest eelmis(t)el aasta(te)l ei ole Eesti esindust saanud. Meie pakkusime Mesikäpa šokolaadi ja Kasekese komme (tervelt 10 kommi) ja hästi eestilikke Fazeri näkileibu. Viimased osutusid teiste väitlejate lemmikuks. James’i ja Bretti õhtu highlight oli Mehhikolt saadud pulgakomm, mis oli korraga spicy, soolane ja magus, ning James’i sõnul kõige põnevam toit, mis ta kunagi proovinud oli. Õhtu lõppes ühistantsuga Beyonce’i saatel - täitsa põnev kogemus, ei saa aru miks varasemalt ei ole osaletud, järgmistele delegatsioonidele kindlalt soovitame! (peaks lihtsalt rohkem toitu kaasa võtma, et end vähem left-out tunda).
Neljas päev oli vaba (väitlustest). Kulutasime aega school-voucherite kaasuse preppimisele. Sparrisime ka Iisraeliga ja saime haigelt tala. Sellest olime aga väga inspireeritud ja kirjutasime kella üheni öösel kaasust. Minnes seda kaasust hotelli retseptsiooni printima, avastas Erik sealsest arvutist nii mõnegi teise kaasuse. Seda me (veel) küll ära ei kasutanud, aga üks ettevalmistatud voor on veel ees (ja on suur tõenäosus, et teised riigid ei plaani oma kaasuseid hotelli arvutist ära kustutada).
Triinu & James
