2. Päev

Round 3: Estonia vs Netherlands 
Prepared motion: THW allow prisoners to volunteer for drug trials in exchange for lighter sentences

Kuna teisel päeval tundsin ma ennast juba paremini, siis tänu mustika- ja söetablettidele tõusin ka mina pehmest Chorcher voodist ning sõitsin akendeta bussi moodi sõidukiga Assumption University poole. Närv oli sees ning toit püsis vaevu sees (soov oksendada domineeris mu mõtteid igal sammul), samas soov võita Hollandit oli suurem. Kaspar küsis umbes iga 30 sekundi tagant, kas ma ikka tunnen ennast piisavalt hästi, et väidelda. Paaril korral ähvardas isegi mind väitlusest välja võtta, kuna ma tundusin liialt haige. Ma ei nõustunud ning jäin endale kindlaks, et suudan siiski väidelda. Väitlus iseenesest oli hea. Me olime väga pikalt seda kaasust ette valmistanud ning seega strateegiliselt head. Holland ei üllatanud väga ning tõi enam vähem eeldatava oppi kaasuse. Meie põhi argumentideks jäid: probleemi püsitus (vajadus vabatahtlike järgi), miks vangidel on õigus see otsus teha ning miks ravimikatsetes osalemine sobitub karistuse eesmärkidega ning isegi aitab nendele kaasa. Vastased tegid head tööd ja olid stiililiselt väga lahedad. Lõpuks mina olin vähemalt kindlad, et kaotame. Kohtunikel läks väga kaua aega, aga lõpuks võitsime 3-0. Väga hea tunne oli ja kohtunikud andsid head tagasisidet.

Round 4: Barbados vs Estonia
Impromptu motion: THW require companies to pay their interns

Olime juba palju head kuulnud tiim Barbadose kohta ja seega ei läinud ei võtnud kergelt seda väitlust. Nad olid mitu väitlust juba võitnud ning teadsime, et sellest tuleb ikkagi raske väitlus. Prepi ajal tundsime, et saime kenasti hakkama ja kõik tundus kuidagi loogiline. Kui väitlus hakkas, siis esimene Barbadose kõneleja oli väga tore, aga sisuliselt väga nõrk. Stiililiselt oli teda hea kuulata, aga olime kindlad, et suudame nende kaasusega tegeleda. Nende teine kõneleja oli aga tõeline kahur, tulistas kõik meie punktid ning reaalselt oligi maailmatasemel väitleja. Kuigi alguses olin natuke hirmutatud siis sain sellest kiiresti üle ja tegelesin ta materjaliga. Sellel hetkel sain ka aru, miks nad nii palju väitlusi juba võitnud on. Lõppude lõpuks suutsime kohtunikke veenda, et kui firmad on kohustatud oma internidele maksma, siis tegelikult nad ei ole motiveeritud neid kohti looma ja seega internid kaotavad. Võitsime väitluse 3-0. Samas tagasiside ajal saime aru, et oli hästi palju materjali, mida me tegelikult oleksime võinud tuua, aga täielikult ignoreerisime prepi ajal. Näiteks MTÜ-d, väikesemad firmad, kellel pole nii palju raha ja üldse erinevad interni vormid. Kohtunike arvates oli näha, et keegi meist polnud kunagi intern firmas olnud ja seega jäi väitlus veidi pealiskaudseks. Õppisime sellest väitlusest palju ning üleüldiselt tundsime lõpuks, et impro prepi ajal tuleb laiemalt mõelda.

Järgmine päev oli vaba ning päeva lõpuks olime õnnelikud, et meil on üks puhkepäev. Seda see lõpuks küll ei olnud, sest tegelesime terve päev slummide kaasusega, mis lõpuks oli väga hea, sest võitsime ka selle väitluse Mehhiko vastu. Vikki jaoks oli see vist kõige kurvem, sest ta tahtis Bangkokis Kuningapaleed näha. Kui kõik väitlused lõppesid, siis õnneks Vikki sai ka sinna minna...

Deivi

Esimesed päevad

5. August, Arrival Day

Meie lend Bangkoki maandus hommikupoolikul. Pidime lennujaamas natuke ootama teiste tiimide järele ja siis viidi meid bussiga hotelli.

Vikki ja Deivi otsustasid oma esimest Tai toitu nautida hotellis asuvas restoranis, kus menüüst võis leida roogasid nagu näiteks "Papaya Salad with Crap". Mina otsustasin sukelduda ehtsasse Tai toidukultuuri ja jalutada mõni minut mööda tühermaad läbivat maanteed, et leida kõige autentsem toidukoht ever. Ja leidsingi-no speak americano, nõusid pesti seisva veega kausis, laudlinadeks kleeplindiga kinnitatud vakstud. Aga teenindus oli kena, mulle toodi lähemale suur ventilaator ja koguaeg naeratati, toit oli hea. Olgu mitteeksisteerivad budistlikud jumalad tänatud, et Tais kasutatakse araabia numbreid, sest muidu oleks vist arve maksmata jäänud.

Esimesel päeval vist sparrisime Sloveenia või Leeduga ka.

6. August, Opening Ceremony

Meile näidati esimest korda Assumption University't ja me olime väga impressed. Õhtu poole toimus avamispidu, mis oli väga kena. Esinesid mehed trummidega ja Tai rahvatantsijad, ülikooli president ja hr. maakonnavanem pidasid kõne.

Tutvusime Austraalia meeskonnaga, kes vastupidiselt vähemalt minu eelarvamusele oli väga sõbralik. 

Sparrisime veel.

7. August, Day 1 of prelims

Minu hommik algas kell 6, kui Kaspar väga rahulikult, nii möödaminnes mainis, et ma võiks hakata seda ICC kaasust üle vaatama. Deivi oli haigeks jäänud. Ma andsin oma parima, et emotsioone tagasi hoida, olin ikka ääretult närvis. Õnneks ootas ees pikk bussisõit, kus sain piisavalt harjutada.

Esimesed eelvoorud toimusid Sriracha üüratu suurusega keskkoolis, kus käis üle 4000 õpilase. 

Round 1: Morocco vs Estonia

Prepped: THBT post-revolution countries should delegate trials of their former rulers and high-ranking officials to the International Criminal Court

Maroko oli meie H riik, aga kuna nad osalesid esimest korda, siis kartsime neid, sest nad võisid olla uus Svaasimaa(noh, neil ju ikkagi oli oma koduleht, FB leht, Twitter, Kickstarter, sponsorite logodega riiete e-pood, intervjuu raadios, Harvardi public speaking õpetaja jne). Õnneks nad ikkagi olid H kategoorias õigustatult. Väitlus oli üsna segane ja me oleksime selle võinud võita palju kiiremini, kui me oleks vastaseid rohkem kuulanud. Nimelt ei toetanud nende definitsioon nende argumente. Lõpuks suutsime siiski neid üsna ülekaalukalt võita.

Minu jaoks oli see üsna ebamugav väitlus, sest ma olin närvis, palav oli ja kohtunikepaneeli ees istusid umbes 40 koolivormis last, kes plaksutasid suvalistel hetkedel.

Kaotasime ühe balloti, aga ei saanud kahjuks mingit usutavat põhjendust. Tõenäoliselt turniiri kõige viletsam paneel.

2-1

Round 2: Estonia vs Australia

Impromtu: THW allow only liberal democracies host international sporting events.

Väga hea, et trennides harjutasime alla 1h-ga kaasuste preppimist, sest meile jäi minu hinnangul 40 min. Esiteks pidin ühele umbkeelsele vabatahtlikuke selgitama, et ta tooks meile väitluse alguseks Saksamaa treeneri käest meie telefonid(uskumatu, ta sai hakkama) ja siis pidime läbi käima suure koolikompleksi ühe hoone kõik 4 korrust et avastada, et meie ruum oli kõige viimane kõige viimasel korrusel(võibolla see vabatahtlik, kes telefonide järgi läks pidi meid tegelikult ruumi juhatama?) 

Õnneks olime sarnast teemat mitu korda varem väidelnud ja argumendid tulid lihtsalt. Definitsiooniga panime natuke puitu, aga see ei saanud väitluses määravaks. Meie kõigi üllatuseks ei olnud Austraalia, meie A riik üldse "nii" hea, kui arvasime. Väitlus oli pigem hea.

Saime ühe balloti. Ma tean, et see tundub biased, aga ausalt kõige parem tagasiside tuli India kohtunikult, kes hääletas meie poolt(lisaks ballotile kinkis ta meile hiljem võtmehoidjaid ja hennat). Austaalia tiim kinkis meile stereotüüpe süvendavaid koaalasid, väga kena neist.

1-2

Piinlikult hiline ülevaade. (Võistlus)päev 3

Nii ahvatlev kui kirjutamise edasi lükkamine ka ei tundu, lõpuks tuleb ta ära teha. Toon teieni mõned üldsõnalised mõtted reisist kui tervikust ja meie rollist seal ning siis annan ülevaate kolmandast võistluspäevast, sest ennekõike väitlemise osale peaks see blogi ju keskenduma. Muu trill-trall on rohkem oma lõbuks.

Sõitsime Taisse, kohtusime tapva kuumusega. Majutati meid "Rohelises residentsis", mis oleks kõvasti plusspunkte teeninud, kui tal oleks olnud bassein, kuhu päeva lõpuks sukelduda. Aga ei, ongi hea, sai rohkem preppimisele keskenduda. Tasub mainida, et meie hotell (mis muidu oli superluks) asus keset tühermaad, ja seeläbi lõi jällegi äärmiselt segavate-faktorite-vaba õhkkonna. Meie kergeks pettumuseks ei olnud sõjaväelise korra kehtimine kuidagi visuaalselt tajutav. 

See võib tunduda küll loomuvastasena, aga kuna me jagasime päevad, mille kohta raporteerima peab, omavahel ära, siis esimesena jõuab teieni ülevaade kolmandast võistluspäevast. Hea õnne korral tulevad ka teised. Kolmas võistluspäev oli väga viljakas. Alustasime teemal "THBT slum tourism does more harm than good" propist ja Mehhiko vastu. Tähelepanelik vaatleja näeb siin nii mõndagi asjaolu, mis räägib meie kahjuks. A) seda teemat on propist päris keeruline kaitsta B) Mehhiko tiim koosnes kolmest temperamentsest neiust, kes kuulduste kohaselt end ohustatuna tundes barrack'ma kippusid (siinkohal tasub märkida, et meie oleme nende kõrval kõige tasakaalukamad inglid). Aga. Kuna me ei käinud vabal päeval ekskursioonil ja pühendasime selle oma kaasuse üksipulgi lahtimõtestamisele ja vist lausa kahele test-run'le, siis olime järgmiseks hommikuks päris enesekindlad. Enesekindlad igasuguse praktilise kasu oma "ebaproportsionaalse emotsionaalse kahjuga" ümber lükkama. Väitlus oli väga tasavägine ja meie chair keris tagasisidet andes pinge nii kõrgeks, et me kõik olime närvivapustuse äärel. See-eest oli see võit väga magus. 

Päeva teises pooles kohtusime Taani tiimiga improväitluses teemal  "THW not allow unvaccinated children to attend public schools". Me teadsime, millest me rääkima peame. Alguses. Aga siis me hakkasime endis kahtlema (antud väitluses võib vist süünäpu kõige rohkem minu peale suunata) ja vaevu-vaevu suutsime panna piisavalt rõhku sellele, mis väitluses oluline oli. Ja siis rääkisime palju muud mõttetut juttu. Sel aastal olid improvoorud meile vast kõige raskemad.. ei tea miks.. Oma kobistamisega kaotasime ühe ballot'i, aga võtsime siiski võidu. Lubasime end kokku võtta, aga teadagi, kuidas sellega läks.

On a brighter note, kuna me ei breikinud, siis avanes meil võimalus Bangkokis käia. Powow. Väga võimas linn. Kontrastne. Kui välja jätta pettumuse valmistanud viimase õhtu "gala", siis reisi lõpuks oli kõigil tuju hea ja nii kultuurilised kui ka ostuhimud said rahuldatud. 

Loodan, et järgmisel tiimil on veel rohkem jaksu ja veel põnevam Singapur. 

- Kätliin

Tai fotokroonika jätk

Alustan postitust teisi siduva lubadusega, et lähipäevadel ilmub blogisse detailne, teksti vormis ülevaade kõigest, mida Eesti delegatsioon Tais korda saatis.
Seniks aga avaldan kogu inkrimineeriva fotomaterjali, mis reisi jooksul on kogunenud.

"Kuidas see kõik algas"

@Tallinna Lennujaam

"Assumption University campus ööhämaruses"

"Öine prepp/vandalism"

"Enne tormi"

@Bangkok

"Pärast tormi"

PS. Siinkohal minu siiras tänuavaldus kohalikule tänavakaubitsejale, kellel hakkas meist nii kahju, et andis meile oma katkiläinu jalaga päevavarju, mille alla peituda.

Kuningapalee üks sisehoovidest
"Endiselt pärast tormi aka Ennetav shopping done right"

 

"Finaali venüü sisse õnnistamine"

@UN headquarters Bangkok

"Team Estonia - Kultuur ja Turvalisus käivad käsikäes"

@UN headquarters Bangkok

"Kuidas see kõik lõppes"

"Hidden bonus track - Tai jalanõu mood"

Avapäev

Team Estonia on edukalt suutnud ennast Bangkoki toimetada. Muljetest kuulete jooksvalt kui võistlustorm vaibub. Seniks nautige fotokroonikat esimesest päevast:

"Prepping hard or hardly prepping - Assumption University campus"

"Tai kultuurishow - Is what it says"

"Upholding cultural stereotypes with Vikki"

"4/5 of our delegation - one came here to debate, not to take pictures"