Hei!
Mina, Erik ja James hakkame mõne tunni pärast Bangkoki lennujaama poole sõitma ning enne lahkumist tundus olevat paslik kirjutada üks blogipostitus. Seega kirjutan meie viimaste eelvoorude kohta. Teine väitluspäev algas väitlusega teemal THW break up Amazon. Tiimis olime mina, Triinu ja James, väitlesime jaatusest. Eelneval õhtul tegelesime selle kaasusega väga pikalt ja põhjalikult, kuna pärast sparri tuli välja, et meist kolmest sai teemast, poolest ja üldisemalt majandusest aru ainult Triinu. Seetõttu kirjutasime enne välja palju erinevaid ümberlükkeid ning mõtlesime välja viise oma argumentide kaitsmiseks. Õhtu lõpuks sain isegi mina juba aru mõistetest nagu monopolistic price ja suutsin mõtestada meie poolelt Amazoni ärimudelit. Hommikul olin siiski väga närvis ja pelgasin, et kaotan väitluse ajal kõik oma uued teadmised. Murelikkusele ei aidanud kaasa, et ballotitele nimesid kirjutades märkasin, et teemaks oli kirjutatud hoopis THW ban Amazon. Mõtlesime juba kohtunikke teavitama hakata, kuid kohtunikud märkasid ise viga ja tegid olukorra selgeks. Väitlus läks hästi ja me tegime oma kaasuse ära, kuid Iisrael oli samuti väga tubli. Pärast väitlust arvasime me, et ilmselt tuleb split, aga uskusime pigem, et meie kahjuks. Õnneks polnud meil õigus ja me võitsime splitiga! Selle võidu üle oli mul väga hea meel, sest me kulutasime niiii palju aega ja oli imeline tunda, et kogu töö oli seda väärt.
Pärast seda võitu teadsime, et võime minna üsna tugeva tiimi vastu. Mina ennustasin Inglismaad ja täpselt nii läkski. James oli väga elevil oma rahvuskaaslastega väitlemise üle, mina olin hoopiis väga närvis. Voor oli impro, teemaks umbes In post-conflict societies, THP giving amnesty to perpetrators of crimes instead of seeking prosecution. See oli ainuke improvoor, kus me tegime tõesti rumala kaasuse. Kasutasime eitusest peamiselt apartheidijärgse Lõuna-Aafrika näidet TRCst, mis on selge näide jaatusesse. Samas tegime õiged argumendid, mis lihtsalt strateegia/näidetega kokku ei sobinud. Inglismaa oli stilistiliselt ülilahe, kõik olid väga veenvad ja enesekindlad, panid toa kuulama. Lisaks oli neil väga palju näiteid ja nad andsid tohutult palju konteksti, mis nende kaasust kõvasti tugevdas. Oma kaasuse hoidmises olid nad ka väga consistent, märgates samal ajal kõiki meie pisikesi vigasid/võimalikke vastuolusid (vahel olid need küll veidi far-fetched/ainult pooleldi tõesed). Sisuliselt polnud nad just võrratud, aga kindlasti mitte kehvad. Erik tegi pärast väitlust meie rumaluse üle tublisti nalja ning me ootasime 0:3 kaotust. Kohtunike pika arutelu ajal hakkasime mõtlema, et äkki on meil võimalus ballot saada. Ja nii läkski! Ühe kohtuniku jaoks olid meie argumendid usutavamad ja intuitiivsemad kui Inglismaa omad. Pole küll parim põhjendus, aga kingitud hobuse suhu ei vaadata. James sai ühelt Kasahstani kohtunikult väga põnevat isiklikku tagasisidet: mees rääkis, kuidas endised NSVLi riigid peavad kokku hoidma ja küsis Jamesi käest Eriku kontakte, et temalt Kasahstani tiimi jaoks nõu küsida. Väitlusest mees eriti aru ei saanud ja ütles põhjenduseks, et meie esimene argument oli gross ning ta ei saanud seega meile võitu panna. On naljakas mõelda, et kui selline loose cannon kohtunik oleks rõvedaks pidanud hoopis Inglismaa argumenti, oleksime me võitnud Inglismaad voorus, kus me ise ikka natuke mööda panime.
Päeva viimane väitlus oli Šotimaa vastu teemal THW ban payday loans, mida väitlesime eitusest mina, Anniki ja James. Võrreldes Amazoniga sai see kaasus palju vähem tähelepanu ja minu jaoks tuli kuuenda vooru announce lausa ootamatult. Seda tunnet võis tekitada ka väsimus, kuna päevad WSDCl venivad ebavajalikult palju. Šotimaa oli pullup ehk tegelikult kahe võidu peal (meil oli 3), kuid nende native staatus ja kunagine edu tekitasid minus kindlasti hirmu. Samas teadsime, et nad ei saa olla imelised ja nad kahtlemata polnudki. Kaasuse poolest olid šotlased meist kindlasti kehvemad, kuid üllataval kombel polnud nad eriti head ka stiilis: kõned olid üsna igavad, palju oli kokutamist, erinevalt näiteks inglastest ei osanud nad oma sõnadega maailma illustreerida. Sarnaselt eelmisele väitlusele olime me ka seekord pisut rumalad ja tegime strateegiliselt kehvasti. Olime kaasusesse kirjutanud mõned võimalikud regulatsioonid, mille välja toomiseks otsustas James teha POI, sõnastades selle nii, et meie oleme nõus sellega, kui regulatsioonide tulemusena 90% payday loan provideritest uksed kinni panevad. Mina ja Anniki saime aru, et selline number on pisut liiast, mistõttu proovisin enda kõnes küsimust ümber sõnastada ning ütlesin, et pole hullu, kui 10st laenupakkujast üks alles jääb. Sain alles pärast väitlust aru, et kasutasin Jamesiga sama näidet ::)))))) Pärast väitlust olime siiski kindlad, et peaksime võitma, kuna meie argumentidega hakkasid nad tegelema alles kolmandas kõnes ja polnud muidu ka nii tugevad. Ometi tuli otsuseks jälle split, õnneks meie kasuks. Splitinud kohtunik ei osanud üldse põhjendust anda, mis seal ikka. See võit oli väga vajalik, kuna tähendas, et olime breigist ainult ühe võidu kaugusel, vastasel juhul oleksime pidanud kindlasti järgmisel päeval mõlemad voorud võitma.
Pärast seda võitu teadsime, et võime minna üsna tugeva tiimi vastu. Mina ennustasin Inglismaad ja täpselt nii läkski. James oli väga elevil oma rahvuskaaslastega väitlemise üle, mina olin hoopiis väga närvis. Voor oli impro, teemaks umbes In post-conflict societies, THP giving amnesty to perpetrators of crimes instead of seeking prosecution. See oli ainuke improvoor, kus me tegime tõesti rumala kaasuse. Kasutasime eitusest peamiselt apartheidijärgse Lõuna-Aafrika näidet TRCst, mis on selge näide jaatusesse. Samas tegime õiged argumendid, mis lihtsalt strateegia/näidetega kokku ei sobinud. Inglismaa oli stilistiliselt ülilahe, kõik olid väga veenvad ja enesekindlad, panid toa kuulama. Lisaks oli neil väga palju näiteid ja nad andsid tohutult palju konteksti, mis nende kaasust kõvasti tugevdas. Oma kaasuse hoidmises olid nad ka väga consistent, märgates samal ajal kõiki meie pisikesi vigasid/võimalikke vastuolusid (vahel olid need küll veidi far-fetched/ainult pooleldi tõesed). Sisuliselt polnud nad just võrratud, aga kindlasti mitte kehvad. Erik tegi pärast väitlust meie rumaluse üle tublisti nalja ning me ootasime 0:3 kaotust. Kohtunike pika arutelu ajal hakkasime mõtlema, et äkki on meil võimalus ballot saada. Ja nii läkski! Ühe kohtuniku jaoks olid meie argumendid usutavamad ja intuitiivsemad kui Inglismaa omad. Pole küll parim põhjendus, aga kingitud hobuse suhu ei vaadata. James sai ühelt Kasahstani kohtunikult väga põnevat isiklikku tagasisidet: mees rääkis, kuidas endised NSVLi riigid peavad kokku hoidma ja küsis Jamesi käest Eriku kontakte, et temalt Kasahstani tiimi jaoks nõu küsida. Väitlusest mees eriti aru ei saanud ja ütles põhjenduseks, et meie esimene argument oli gross ning ta ei saanud seega meile võitu panna. On naljakas mõelda, et kui selline loose cannon kohtunik oleks rõvedaks pidanud hoopis Inglismaa argumenti, oleksime me võitnud Inglismaad voorus, kus me ise ikka natuke mööda panime.
Päeva viimane väitlus oli Šotimaa vastu teemal THW ban payday loans, mida väitlesime eitusest mina, Anniki ja James. Võrreldes Amazoniga sai see kaasus palju vähem tähelepanu ja minu jaoks tuli kuuenda vooru announce lausa ootamatult. Seda tunnet võis tekitada ka väsimus, kuna päevad WSDCl venivad ebavajalikult palju. Šotimaa oli pullup ehk tegelikult kahe võidu peal (meil oli 3), kuid nende native staatus ja kunagine edu tekitasid minus kindlasti hirmu. Samas teadsime, et nad ei saa olla imelised ja nad kahtlemata polnudki. Kaasuse poolest olid šotlased meist kindlasti kehvemad, kuid üllataval kombel polnud nad eriti head ka stiilis: kõned olid üsna igavad, palju oli kokutamist, erinevalt näiteks inglastest ei osanud nad oma sõnadega maailma illustreerida. Sarnaselt eelmisele väitlusele olime me ka seekord pisut rumalad ja tegime strateegiliselt kehvasti. Olime kaasusesse kirjutanud mõned võimalikud regulatsioonid, mille välja toomiseks otsustas James teha POI, sõnastades selle nii, et meie oleme nõus sellega, kui regulatsioonide tulemusena 90% payday loan provideritest uksed kinni panevad. Mina ja Anniki saime aru, et selline number on pisut liiast, mistõttu proovisin enda kõnes küsimust ümber sõnastada ning ütlesin, et pole hullu, kui 10st laenupakkujast üks alles jääb. Sain alles pärast väitlust aru, et kasutasin Jamesiga sama näidet ::)))))) Pärast väitlust olime siiski kindlad, et peaksime võitma, kuna meie argumentidega hakkasid nad tegelema alles kolmandas kõnes ja polnud muidu ka nii tugevad. Ometi tuli otsuseks jälle split, õnneks meie kasuks. Splitinud kohtunik ei osanud üldse põhjendust anda, mis seal ikka. See võit oli väga vajalik, kuna tähendas, et olime breigist ainult ühe võidu kaugusel, vastasel juhul oleksime pidanud kindlasti järgmisel päeval mõlemad voorud võitma.
Eelvoorude viimasel päeval tabas meid ootamatu üllatus: Anniki oli jäänud haigeks. Hommikul sõitsime kõik koos bussiga väitluspaika, kuid üsna varsti võttis Niki takso, et hotelli tagasi sõita. Seega jäime neljakesi ootama uut improvooru teemat, et minna väitlema Lõuna-Aafrika vastu. Eelmine aasta võitsime me neid ning tänavu oli sama teinud Leedu tiim, mis ühest küljest leevendas pinget, kuid ajas samas (l)ootuseid veel kõrgemaks. Teemaks sai THW reserve seats in parliament to candidates under 30 vms, me olime eitus. Prep sujus hästi, kuni märkasime, et James põhimõtteliselt magas laual. Tuli välja, et ka teda kiusas mingit sorti kõhuviirus, mistõttu oli tal terve päev väga raske ja ebamugav. Läksime sellest hoolimata edasi ning saime kaasuse valmis. Väitlus oli iseenesest hea, Lõuna-Aafrika tiim oli okei, aga ei midagi erilist. Meie enda kaasus oli väga hea, aga mina ja James oleksime pärast Triinu kõnet võinud seda rohkem üles tuua, eriti kuna teine pool vastas vähe. Vahva apsakaga sai jälle hakkama James, kellelt küsiti kõne ajal, kas meie pool lõpetaks ära ka nt sookvoodid teatud riikides. Pärast pisukest mõtlemist vastas James “i guess” ehk lükkas kolmandas eituse kõnes ümber meie enda kaasuse (James enda meelest näitas kahe süsteemi vahelisi intrinsic erinevusi). Kohtunike otsuseid see viga vist siiski ei muutnud, kuid tulemuseks oli taaskord split võit meile. Selleks hetkeks olime me kõik väsinud/näljased/haiged/väga õnnelikud breikimise üle ning ei viitsinud küsida isiklikku tagasisidet, mistõttu ei oskaks ma isegi öelda, kes meie vastu hääletas, chairi jutust ei olnud tegelikult aru saada, mis oleks võinud otsuse meie kahjuks pöörata. Viimaseks väitluseks oli juba teada, et oleme breikinud, mis tegi olemise veidi lihtsamaks. See oli kindlasti abiks, kuna järgmiseks vastaseks osutus Singapur. Teema oli THW ban the practice of importing brides, teemaga kaasnes mingi infoslaid. Suutsime jälle välja mõelda väga hea kaasuse ning minu arvates ka väitlesime selles voorus tublilt, kuid ka Singapur oli hea ning seda just väitlustehniliselt: neil oli väga selge raam, kindlad näited, mehaanilised ümberlükked ja läbimõeldud argumendid. Meie andsime kohati umbkaudseid või puudulikke vastuseid mõnele nende argumentidest ning saime kohe järgmiselt Singapuri väitlejalt oma vea eest karistada. Samas tegid nad ise kohati rumalaid ümberlükkeid ning ei tegelenud meie tugevaima kaasusega, mistõttu lootsime saada vähemalt ballotit. Seda lootust toitsid kohtunike pikk arutelu ja Singapuri treeneri noogutamine meie kõnede ajal, kuid asjata - Singapur võitis 3:0. Kohtunike tagasiside oli loogiline, aga mõnes kohas jäi mulje, et Singapuri argumentidele anti rohkem krediiti kui meie omadele, ilma et selleks põhjust oleks olnud. Seda väitlust polnud kindlasti häbi kaotada, aga lootused olid kõrgemad kui reaalne tulemus. Pärast väitluseid sõitsime siiski rõõmsate tunnetega hotelli, kuna olime teist aastat järjest breikinud. Lisaks olime sel aastal ainuke Balti tiim, kes breikis, kuigi enne viimast vooru oli veel võimalus, et edasi pääsevad kõik kolm. Tähistamiseks otsustasime mina, Martin, Erik, Christina ja Triinu minna sööma kohalikku restorani. Erik oli terve reis rääkinud söögikohtadest, kus on ainult taikeelne menüü ja plastiktoolid - see koht täitis mõlemad kriteeriumid. Toit oli väga maitsev ja tõesti tundus olevat õige kohalik söögielamus. Meie tundlikud kõhud ei olnud selleks elamuseks aga võib-olla täiesti valmis, kuna Christinal hakkas kohe väga halb ja tagasiteel keskendus ta peamiselt ellu jäämisele, hotellis hakkas ka minu kõht valutama ja keerama. Triinu, Martin ja Erik läksid break night peole, mis pidi olema
suursugune neon party, kuid Triinu kirjeldas seda tühja toana, kus üks tüdruk (mööda) laulis. Pärast
breikinud tiimide avalikustamist käisid kolm tervet haigeid innustamas ja tervendamas ning andsid teada, et järgmisel päeval ootab ees väitlus Kanada vastu. Kuidas meie seedetrakt vahtralehemaa parimate vastu väideldes hakkama sai, saate lugeda loodetavasti varsti-varsti!!!
P.S Väitluspäevade pingega tegelemiseks hakkasin mängima telefonimängu Helix Jump ning võtsin enda eesmärgiks jõuda 10 miljoni punktini. Lõpetan seda postitust Colombo lennujaamas ning võin uhkusega öelda, et olen saavutanud isikliku rekordi 12 430 011 punkti. Sometimes lose, always win.
Päikest
Maku
No comments:
Post a Comment