Wednesday, August 14, 2019

WSDC 2019 lõpp!


Suure osa oma viimasest WSDC päevast veetsime Maku, Christina ja Triinuga Bangkok Central Bang Na Mall'is, et osta kinke ja süüa enam-vähem turvalist läänelikku toitu. Õhtul sõitsime tavapäraste kaunistatud karaoke-bussikestega Closing Ceremonyle. Prestiižses ja kristlikus St. Gabriel’s College’s pakuti õhtusööki ja konditsioneeriga saali. Kui väljast tulles tundus algul konditsioneer mõnus leevendus palavusele, siis peale mitut tundi saalis istumist pidime surnuks külmuma. Kuigi Christina laenas mulle paksu kampsunit, siis mul hakkas sellest hoolimata nii külm, et põgenesin õue sooja kätte. Teised olid vapramad ja pidasid vastu saalis kuni lõpuni, et kuulda, kuidas India võitis Kanadat. 

Küüsmaa arvas, et India võit oli nagu ilusa lõpuga filmis, kus hoolimata raskustest (üks nägemisvaegusega poiss ja üks ratastoolis poiss) ja eelmise aasta valusast kaotusest Hiinale, nad ikkagi said nii parima kõneleja auhinna kui ka meistritiitli.

Peale Closing Ceremonyt pidi Christina minema otse lennujaama. See oli suur seiklus, et talle taksot leida. Õhtul oli Bangkoki kesklinna kandis ummikud ning Grabi takso võttis kaua aega. Otsustasime siis kõndida tänavale välja, et taksot tellida, minul ja Triinul olid kontsad, kõigil olid pidulikud riided, Makul oli kotis sulav mangojäätis ja Christinal hiiglasuur kohver. Bangkoki tänavad olid katki, räpased ning meile tilkus vahete-vahel vihmavett rentslitest kaela. Kooli ees tänaval ei õnnestunud ühtegi taksot leida. Meie seltskond kõmpis siis suurema ristmikuni ning proovisime seal vehkida - endiselt tulutult. Lõpuks mina ja Küüsmaa jooksime seisvate autode kõrvalt ja vahelt, et leida vaba taksot, sest aega hakkas väheks jääma ja lennujaama saamisega oli kiire. Erik seisis teises tänava otsas taksosid püüdes. Olukord oli väga pingeline ning Christina oli lootust kaotamas, Küüsmaa seiklemine viierealise maantee keskel autode vahelt aga väga ohtlik, kuid rüütellik. Viimasel hetkel saabus Grab ja päästis päeva. Christina jõudis õigel ajal lennule.

Ülejäänud seltskond võttis ette teekonna lähimasse baari kilomeetri kaugusel. Kuna takso saamine oli keeruline, siis kõndisime. Lähim baar oli peaaegu inimtühi, aga täitsa meeldiv koht. Kuna mul oli ainukesena järgmisel varahommikul lend, jätsin kõigiga hüvasti ja sõitsin hotelli pakkima. Suure osa järele jäänus ööst veetsin Avana hotelli poolpimedas pesuruumis võõrastes riietes tuhnides, et oma riideid leida, mille olin pesemisele saatnud, ning mis lubatud ajaks pestud ei saanud. Sain riided siiski kätte ning asusin varahommikul tagasiteele. Triinu ja Küüsmaa reisisid edasi lõpuks Sri Lankale, Erik Ateeenasse EUDCile, Maku ja James AÜE ning Moskva kaudu ning Christina Austria kaudu kodumaale.

Suur tänu Erikule, kes meid toetas, aitas iga asjaga, rõõmustas meie üle ja meid julgustas normiks tõmbama. Küüsmaa oli meie reisi põhiorganisaator, kes meie kõikide viisade, dokumentide ja reisikavade eest hoolitses viimse detailini, selle eest oleme ka meeletult tänulikud!
Ja kõigile teistele ka aitäh, et oli tore!

Anniki

No comments:

Post a Comment