WSDC avapauk on kõlanud! Täna algasid esimesed voorud, millest võitsime esimese, kaotasime teise ja õhtu lõpuks peeti avatseremoonia ka maha.
Päev algas peale rohkem või vähem unetut ööd (Mia ärkas vähemalt 3 korda üles, et AC-d sisse ja siis uuesti välja lülitada, Ellenit valdas umbes südaööst alates hiiliv tunne, et ta on sisse maganud, Kristjan seevastu magas nagu imik) järjekordse massiivse supiportsjoniga.
Hommikusöögi lõpuks oli üritus juba ajakavast maas, programmis aga järgmiseks ette nähtud ülikooli tuur ning väitluseelne briifing. Õppisime, et sel WSDC-l pole lubatud öelda vahemärkusena „Clarification?“, samuti et nii alkoholi tarbimine kui pahatahtlikud naljad leiavad karmi karistuse. Veel saime teada, et kui keegi vastastiimist enda kõne teha ei saa, antakse talle automaatsed 60 spiikripunkti, ent low-point win endiselt võimalik ei ole. Loo moraal: äkitselt haigestunud liikmega tiimile kaotada ei tohi.
Esimene voor (THBT the World Bank Group should adopt a one-country-one-vote system, väitlesime eitust Itaalia vastu), oli pingeline, ent päädis rõõmustava 2:1 otsusega meie kasuks. Veelgi armsam oli toolkohtuniku tagasiside – vist esimest korda ei heidetud meile ette vähest emotsionaalsust, selle asemel kiideti analüüsi ja kästi enesekindlamalt öelda, et vastastiim eksib. Veidi piinlik oli siiski, sest Bangladeshist pärit kohtunik tähendas muiates peale seda, kui olime tund aega Bangladeshi laenu edulugu kiitnud, et tema riigile sellest küll kasu polnud. Kokkuvõttes lahkusime turniiri esimese võidu ja hulga toetavate näpunäidetega.
Kummaline hübriidne päevakava, millega üritati katta nii tänase võistluspäeva kui eilse taifuuni tõttu toimumata jäänud tutvustuspäeva jutupunkte, jätkus lõunasöögi ning seejärel Vini ülikooli promominutitega. Saime kõik kustukummi, reklaamlehtede ja mitme pika kõne võrra rikkamaks. Tuleb välja, et ülikool on vaid nelja-aastane ning et kõikide WSDC väitlejate jaoks on avalduse esitamine tasuta (!).
Teine voor (THS the use of the nine planetary boundaries framework, väitlesime jaatust Filipiinide vastu) oli karmimat sorti. Rabelesime küll kõvasti ja salamisi oleks ehk ballot’it lootnud, aga lõpptulemuseks sai siiski 0:3 otsus meie kahjuks. Aga pole hullu, sest kogemus oli sellegipoolest vahva ja pealegi kuulis Kristjan hiljem koridoris, kuidas filipiinlased teistele rääkisid, et Team Estonia oli tugev vastane olnud. Otsustame uskuda, et see polnud lihtsalt viisakas vastus. :D
Lakkusime umbes veerand tundi haavu, kui selgus, et pidulikku avagalat on ajakavas ettepoole tõstetud. Kontsad, triiksärgid ja meik said rabinal jalga-selga-näkku ja juba jälle oli minek. Õigel ajal me küll kohale ei jõudnud, aga mis sa ikka loodad kui kirjutad kell 18.03, et 18.15 peab aulas kohal olema (korraldajate massiivne viga) Tuleb tõdeda, et üritus oli vägev – meie armsal Anettel olid pisarad silmis, kõigil teistel jooksid külmavärinad selga mööda üles-alla. Peale tõesti üllatavalt karismaatiliste kõnede (ju vist väitlusvõistlus ikkagi), hõlmas see endas erakordselt lõbusat vietnamipärast tantsušõud, performatiivseid etenduskunste (kui järgmine kord kahtlasesse olukorda satume, teame, et tuleb teine inimene lihtsalt kaelapidi pikali hüpata:)), dramaatilist promovideot ja uhket tulevärki.
Päevale pani punkti pidusöök spordisaalis. Korvpallikorvide alla olid kaetud lauad kõigile osavõtjatele – pole vist tarvis öelda, et oli lämmatavalt palav. Toit oli vaimustav, isegi kala, kes nägi välja erakordselt ebafotogeeniline. Kahjuks sai palavus ja toidu hulk meist siiski jagu, laud, mis meist maha jäi, tundus endiselt üsna puutumata.
Nagu eilegi, oleme kõik elevil, et magama jääda – ja homme kahes improvoorus tuld anda!
No comments:
Post a Comment