Tänasel väitluspäeval oli kavas kaks improvooru. Päeva esimeses pooles olime eitus ja väitlesime (Arp, Kristjan, Mirtel) Taiwani vastu teemat „THO internet gurus selling their own products and services“. Opositsioonist kindlasti ebaintuitiivsemat sorti teema, kuid klopsisime toimeka prepi jooksul kokku üsna viisaka kaasuse.
Väitlus oli tihe rebimine, tõeliselt hea kvaliteediga ja täpselt selline, kus saab tulistada, vuristada ning nautida. Võidulootust isegi jagus ja oli hetki, kus taiwanlased paistsid üsna närvis olevat (muide, nad said lausa oma lipu all väidelda). Kahjuks selle vooru siiski kaotasime otsusega 2:1, aga toolkohtunik hääletas meie poolt (ehk me tegelikult võitsime). Kuigi mõne jaoks oli meeleolu pisut nukker, läksime järgmisesse vooru võrdlemisi entusiastlikult.
Neljas voor kuulutati välja – võite ette kujutada meie kõigi rõõmu, kui ekraanilt vaatas vastu feminismi teema!! (This House believes that the feminist movement should promote the maximisation of individual development and empowerment over solidarity among women.) Kusjuures terve saal plaksutas ja hõiskas, väga armas moment. Kahjuks ei saanud Eesti välja panna feministlikku tiimikoosseisu ehk propis väitlesid Mia, Kristjan ja Ellen Argentiina vastu (nagu enne mainitud, olid lootused laes!).
Ettevalmistus vooruks läks väga hästi ja tunne oli super (kindlust lisas veel seegi, et Mirtel, Kristjan, Ellen ja Mia olid põhimõtteliselt sama teemat SSE Riia turniiril väidelnud ning võitnud kõik oma ruumi väitlused). Kahjuks ei kesta ükski hea asi igavesti ja sealne õnn Hanois ei kordunud. Kumbki tiim head tööd ei teinud ning kaotasime taas 2:1 otsusega. Saime ausat kriitikat, kuid tõsiasi, et WSDC peakohtunike paneeli liige hääletas meie poolt, jättis asjast siiski kahetsusväärse mulje. Oleksime võinud võita, aga teeme seda järelikult siis ülehomme!
Õhtul ootas meid Vietnam night, kus saime nautida traditsiooniliseid toite ja tegevusi. Soolane suupoolis oli (nagu alati) täiesti vapustav, kuid magustoit huvitavamat sorti. Üks magustoitudest oli tarretis, millel lihtsalt ei olnud maitset, seega järeldasime, et seda tuleks süüa mõne kastme või meega, mis olukorda parandaks (kuid paraku eriti ei parandanud). Teine magustoit oli frititud seesamipall, mis maitses suurepäraselt, aga polnud piisavalt magus, et üks keskmine informeeritud valija seda tõeliseks magustoiduks peaks.
Kõige intrigeerivam oli frititud kook: Mirtel tundis seal korraga nii karamelli, datli, pontšikut KUI KA bataadifriika maitset; Ellen ei olnud selle kriitikaga päri, aga nõustus, et kook on omapärane ja päris hea. Kristjani püüe kolmandat tükki haarata jäi edutuks – kook sai otsa ja kokk pakkis kähku mõned viimased tükid omale kilekotikesse kaasa. Arvestades magustoidu kütkestavusega, ei saa teda kuidagimoodi selles süüdistada.
Pärast õhtusööki nautisime karaoket ning Mia rõõmuks kuulsime ka Taylor Swifti!! Anette pidi kogu aja olema hästi olulisel koosolekul, meie nautisime samal ajal aga oma 29-kraadist õhtut ja jalutasime ülikoolilinnaku roosiaias. Väikesel tiirul väljapoole koduse Vini ülikooli aeda, külastasime nii mahajäetud 38-korruselisi maju kui (salamisi luulelisele ettemääratusele lootes) kauplust Win Supermarket.
Tuleb ka ära mainida, et nii ülikool kui ka selle linnak on vapustavad. Asutus ise on kõigest 3-4 aastat vana, kuid väga grandioosne - hooned on neoklassitsistlikus stiilis ning ei näe karvavõrdki välja nagu nad oleks hiljaaegu ehitatud. Peale kauni roosiaia, mida – tuleb tunnistada – polnud kõige parem peaaegu kottpimedas imetleda, on siin ka veel töövõimetu purskkaev (kusjuures Kristjan tahtis oma tasuta gmailiga kirjutada ülikoolile, et vee valamine lähkrist vahetataks veini vastu välja), metsalaadne toode, palju skulptuure ning suursugused väravad.
Olime juba blogiga lõpetanud ja vaikselt magama sättinud kui järsku kõlas üle terve õpilaskodu kõvahäälne alarm. Enamus inimesi (va Mirtel ja Arp) kogunes kurjahäälse Vietnamikeelse jutu peale korisoridesse. Mirtel seevastu magas läbi alarmi ja see kulmineerus sellega, et Anette kiskus talt tekki pealt ära, et neiu end jalgadele ajaks. Arp ei ärganudki, magas terve aja. Discordis levis gossip, et mõnes korteris oli tunda suitsuhaisu (linnakus on suitsetamine keelatud), kuid lõpuks kirjutati vabanduskiri - keegi oli käinud hästi kuuma duši all ja suitsuandur läks sellest tööle. Selleks, et oleks rohkem draamat ja kõlakaid, meie usume esimest varianti :Dd
Homme naudime vaba päeva ja otsime Hanoi vanalinnast oma ajurakud üles. Vähemasti kaks ballot’it tõime täna Eesti arvele juurde. Järelejäänud voorudes pole muud valikut kui võita – sõdime vapralt edasi!
rrraughh
No comments:
Post a Comment