Väitlus Korea vastu oli väga hea. Arvestades seda, et meie eelmised improd on olnud veits katastroofilised, oli väga hea väljuda väitlusest tundega, et me oleme enda tööga rahul. Võitsime 2-1. Hong Kongi treener, kes tuli meid espionage-i eesmärkidel kuulama, ütles, et ta ei saanud aru kuidas keegi sai meie vastu hääletada. Igastahes, saime oktofinaalidesse.
Oktofinaalides olime Hong Kongi vastu. Teema oli "THBT big tech companies should refuse to give governments customer data, even if it involves refusing to comply with the law that compels them to do so". Prepp oli väga segane, sest me hakkasime omavahel vaidlema ja vahepeal mina ei saanud üldse aru, mida teised mõtlevad. See segadus väljendus selles, et me otsustasime 8min enne väitlust esimese ja teise kõneleja ära vahetada.
Hong Kong oli halb, meie olime ka. Kaotasime 3-0. See oli aus, aga kurb kaotus, sest a) nad tegelikult ei olnud hea tiim ja b) see ei olnud nende poolt ilmselge võit. Sellistes väitlustes, kus mõlemad tiimid on halvad, on iga otsus enam-vähem coin toss.
Õhtul läksime koos sööma. Oli tore - rõõmustasime teiste kaotuste üle, proovisime klatšida, aga keegi ei teadnud midagi. Üks moment jäi eriti meelde:
Nimelt olime me terve nädala preppinud Carli ja Taneli ruumis. See otsus ei omanud head mõju nende toa puhtusele ja nende üldisele heaolule. Selle otsuse põhjuseks oli fakt, et minul on toakaaslane ja Maku ja Jamesi tuba on liiga väike. Täna ütlesime Carlile ja Tanelile välja, et Jamesi ja Maku tuba on tegelikult nende omast isegi veidi suurem ja see kõik oli üks suur vandenõu. Carl vastas sellega, et ta jõi kogu Jamesi Fanta ühe lonksuga ära. Tanel karjus veits. Meie naersime.
Üldiselt tegime me see MM väga hästi ja ma olen täitsa rõõmus, et minu ajal sai Eesti 5-14 needus võidetud. Homme lähen losse vaatama.
Vikki
No comments:
Post a Comment