Tagasivaates

Eks see ole iga tubli tiimiliikme kohustus vähemalt korra raporteerida siin toimunust läbi oma vaateprisma, vabatahtlikult või mitte. :P

Kõigepealt turniirist. Teist aastat järjest Eesti rekord teha oleks ühest küljest nagu täitsa hea saavutus. Ja ma südamest loodan, et see trend jätkub ka edaspidi. Samas jääb ilmselt alatiseks paremini meelde see, kui lähedal me mõlemal aastal breikimisele olime - üks väitlus, ühe kohtuniku hääl. Sel aastal veel enam, sest enda peas olime selle viienda vooru juba võitnud - pidi see ju kõige lihtsam teema olema, meist kehvema võistkonna vastu, ning enda meelest teadsime ka vastust igale võimalikule küsimusele teema kohta. Kuid võta näpust. Vähemalt Iirimaa väitlus oli nagu üks väitlus olla võiks.

Millegipärast on mul 4 aastat ja 29 MM väitlust hiljem ikka tunne, et siin formaadis ei saa kunagi kõigeks ette valmistuda. Aga las ta olla, eks nende kohtunike üle ole läbi aastate piisavalt kurdetud. Nagu me kõik teame, siis: head väitlejat ei erista keskmisest nii väga brilliantsus ühes voorus, kui stabiilsus terve turniiri jooksul. Ja selles osas on Eesti võistkonnal veel küllalt õppida, whether we like it or not.

Sotsialiseerumisest ei tulnud sellelgi aastal jälle väga midagi välja. Enamike tippsaavutuseks jäi teiste Ida-Eurooplastega Poola, Serbia ja Läti üle kurja nalja viskamine. (Õndsaks erandiks, kes suutis sellest raudsest kardinast läbi murda ja Lääne tsvilisatsiooniga tutvusi sobitada, on meie Anette - you go girl). Kuni voorud käisid, siis preppisime teemasid, ja kui need läbi olid, ei jõudnud keegi enam sõrmegi liigutada, nii et tuuridel käimine jäi seekord ära. Vabad hetked on seni möödunud poodides käies, Heroest mängides ning muidu lebotades. Täna läksime Kaspari, Rene ja Anettega veel veerand-ja poolfinaale vaatama, kuigi on kaheldav, kas see oli seda väärt. 

Esimene tõdemus on, et ei Lõuna-Aafrika ega Austraalia ei tea mitte midagi immigratsioonist, olgugi et mõlemad riigid on põhimõtteliselt selle läbi loodud. Teine on, et Singapur on ikka väga hästi treenitud tiim. Võib-olla mitte just stiililiselt kõige lummavam, aga äärmiselt konkreetne ja argumenteeritud, mis koos nende suure näidetepagasiga annab päris kasuliku kombinatsiooni. Watch and learn. 

Suvalised tähelepanekud:

Ma mõistsin lõpuks, mis turule see meeletult kole auto nimega Ford Ka on suunatud: Šotimaa. Kuna kõik tänavad meenutavad Tallinna vanalinna Suurel-Munamäel, siis pole kellelgi ruumi linnas liikumiseks ja parkimiskohad on sobilikud mootorrattale.

See on täitsa lahe, kui terve vabatahtlikke tiim on Oxfordis käinud - tuleb välja, et nii jõuab kõik asjad õigeks ajaks tehtud. 

Söök on parem kui Hollandis (loe: võileibade kõrvale on ka muna ja peekon), aga nüüdseks ikka üle visanud. Õnneks on Tesco lähedal, odav (UK mõistes) ja suure valikuga.

Majutus on ehk isegi seni parim (jah, parem kui 5 tärni hotell Kataris), sest igal inimesel on oma tuba (kiire interneti ja oma vannitoaga) ning lisaks on meil on kamba peale veel üks elutuba/köök, kus kõik saavad koos hängida ja uudiseid vaadata. Pole neil tudengitel siin viga midagi.

Dundee on Šotimaa kõige päikselisem linn, ja tõesti, ainult kolmel päeval 9-st sadas. 

Üldiselt on (mul/Paulil/Raunol) hea meel, et see keskkoolitase lõpuks läbi sai ja saab rahus kõrgemale ja kaugemale edasi liikuda. Kuigi tulevasi tiime võiks ikka treenida/aidata.

Tulemused ka:

Veerandfinaalides võitis Austraalia Lõuna Aafrikat 5:0, Šotimaa Inglismaad 4:1, Iirimaa Hong Kongi 4:1 ning Singapur Kanadat 5:0. Teema oli: TH Supports Free Immigration.

Poolfinaalides kohtusid kohe Šotimaa v Austraalia ning Singapur v Iirimaa. Teema oli:  THBT Any Region Should Have The Right to Secede if The Majority of the Population Wish. Finaalis on homme Austraalia ja Singapur.

Nüüd on ainult asjad ära pakkida ning padavai rongi/lennuki peale tormata.

Hüvasti Euroopa! :)

- Martin